Lõuendi ajalugu

Mõned inimesed arvavad, et lõuend ja purjekad peaksid ilmuma samal ajal, kuid see pole nii. Lõuendi ajalugu on äärmiselt pikk. Juba iidses Rooma ajastul kasutati lõuendit laialdaselt. Kuna lõuend on kootud mitme ahelaga, on see tugev, kandke - vastupidav, tihe ja paks. Iidsed roomlased kasutasid seda sel ajal algselt Falconi treeninguks käepaelade valmistamiseks. Tihedalt kootud paksul lõuendil on ka head veekindlad omadused ja iidsed roomlased kasutasid seda lõpuks marssimis telkide valmistamiseks suurtes kogustes. Tugeva ja kulumise - vastupidavate omaduste tõttu lõuendist valmistati esimene moodne langevari lõuendist, esimesest moodsast jalgpallist kasutati tuumina tuumina ja lõuendina kuulipinnana ning maailma esimene õlimaal 15. sajandil oli valmistatud ka paksust ja kulumisest - vastupidavad kandid. 16. sajandi alguses tõid kaupmehed Ameerika mandrile lõuendi. Euroopa sisserände algusaegadel Ameerikasse said lõuendikotid vabaduse ihkanud inimeste lemmikud ja olid täis seikluslikku vaimu. Hiljem ilmunud maailma esimene teksapaar õmmeldud lõuendiga. Siis tähistas maailma esimese lõuendijalatsite sünd lõuendi arengu uude perioodi ja lõuend hakkas olema inimeste elule lähemal. 1960ndatel ja 1970ndatel Hiinas said sõjaväe roheliste lõuendi koolikotid moes esemeks, mis kõigil oli. Teaduse ja tehnoloogia edenemisega on tekstiilitehnoloogia oluliselt paranenud, lõuendi tüübid on järk -järgult suurenenud ja nende rakendused on muutunud ulatuslikumaks. 21. sajandil oleme sisenenud keskkonnakaitse ajastusse ja keskkonnasõbraliku kanga lõuend on saanud rohkem tunnustust. Kuigi lõuend pole piisavalt nägus ja piisavalt efektne, on see juhuslikum ja madal - võti. Uus lõuendi kontseptsioon kannab uusi moekontseptsioone ja siseneb moeväljale.